Eesti sobib hästi esimeseks Läänemere purjetamisreisiks. Ühe puhkusega saab ühendada Tallinna, saared, väikesed sadamad, kuurortlinnad ja rahulikud sõidud piki rannikut. Eestit tasub siiski planeerida mitte ühe peatusena pealinnas, vaid kolme erineva suunana.
Esimene suund on lääs ja saared: Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Haapsalu ja Dirhami. See sobib hästi, kui tulete Lätist, Liivi lahest või Gotlandilt.
Teine suund on Tallinna ümbrus. Tinglikult on see rannikuosa Dirhamist läänes kuni Kaberneemeni idas. See on arusaadav valik meeskondadele, kes tulevad Soomest, kuid siin ei ole ainult linn. Naissaar, Prangli, Aegna, Pirita, Kalev, Noblessner, Kakumäe ja lühikesed sõidud piki rannikut annavad marsruudi mitmeks päevaks või ka nädalaks.
Kolmas suund on ida pool Tallinnat kuni Narva-Jõesuuni. Kohad on huvitavad, kuid marsruut sõltub rohkem tuulest. Kui sõita piki rannikut ja saada vastutuul, muutub teekond kiiresti raskemaks, kui kaardilt tundub.
Info on kontrollitud 27. juunil 2026. Enne väljumist kontrollige ilma, navigatsioonihoiatusi, piiriületuse reegleid, sügavusi ja sadama tingimusi ametlikest allikatest ning konkreetsest sadamast.
Enne saabumist
Eesti kuulub Schengeni alasse. Kui tulete teisest Schengeni riigist, on kõik tavaliselt lihtsam kui välispiiri ületamisel. Kuid jaht on ikkagi laev ning meeskonnal peavad kaasas olema isikut tõendavad dokumendid, laeva dokumendid, kindlustus ja valmisolek neid küsimise korral näidata.
Kui tulete väljastpoolt Schengeni ala või ei ole kindel, millised reeglid teie marsruudile kehtivad, kontrollige ajakohaseid nõudeid Politsei- ja Piirivalveametist ning täpsustage, millises sadamas saab formaalsused teha.
Navigatsiooni jaoks on Eestis peamine ametlik allikas Transpordiamet. Sealt leiab navigatsioonihoiatused, lootsiraamatud, merekaardid ja teadaanded meremeestele. Mereprognoosi tasub eraldi kontrollida Ilmateenistusest.
Lääs ja saared
Lääne marsruudi valivad tavaliselt meeskonnad, kes tulevad lõunast või läänest. See koosneb saartest, väinadest, väikestest sadamatest ja ilmaakendest. Alati ei pea kõigepealt Tallinna minema. Tihti on loogilisem alustada Pärnust, Ruhnust, Saaremaa lõunasadamatest, Hiiumaast või Haapsalust.
Pärnu on mugav linnapeatus Liivi lahe põhjaosas. Pärnu Jahtklubi Jahisadam sobib puhkuseks, jalutuskäiguks linnas, meeskonna vahetuseks või pausiks enne edasisõitu.
PärnuKihnu ja Ruhnu tasub planeerida ajavaruga. Need ei ole kohad, mida on hea panna väga tihedasse graafikusse. Ruhnu sadam on kasulik marsruutidel Eesti, Läti ja Saaremaa vahel, kuid Liivi lahe ilm võib sõidu mugavust kiiresti muuta.
Saaremaa muutub sageli saarte marsruudi peamiseks osaks. Esimeseks külastuseks valivad paljud Kuressaare sadama. Kuressaare linnasadama ametlik leht nimetab dušše, elektrit, joogivett, jäätmete ja pilsivee vastuvõttu ning sauna. Sadamast saab jalutada linna ja vaadata Kuressaare lossi.
Saaremaa teiste suundade jaoks on kasulikud Roomassaare sadam, Triigi sadam ja Kõiguste sadam. Muhu on lihtne kaasata läbi Kuivastu sadama, eriti kui sõidate läbi Väinamere.
Hiiumaad on parem planeerida mitte ühe kindla peatusena, vaid mitme variandina erineva tuule jaoks. Kärdla sadam sobib saare põhjaosa jaoks, Orjaku sadam lõunaosa jaoks, Sõru Jahisadam sõitudeks Hiiumaa ja Saaremaa vahel ning Kalana Jahisadam saare lääneosa jaoks.
Haapsalu ja Dirhami seovad saared põhjarannikuga. Haapsalus on Haapsalu Suur Holmi sadam ja Westmeri Jahisadam. Enne sisenemist kontrollige sügavusi ja lähenemisi: Lääne-Eesti veed on ilusad, kuid paljudes kohtades madalad.
Keskosa
Keskse suuna valivad sageli meeskonnad, kes tulevad Soomest. Tavaline plaan on lihtne: ületada Soome laht, vaadata Tallinna ja siis otsustada, kas minna läände, jääda lähedale või pöörduda tagasi.
Linnas peatumise valikuks on eraldi juhend milline marina Tallinnas valida.
Kui vajate peatumist keskuse lähedal, alustage Vanasadama Jahisadamast. Old City Marina ametlik leht märgib 110 kohta, sõrmpoone, elektrit, joogivett, kütust, pilsivee ja reovee vastuvõttu, dušše ning saunu. Oluline detail: sissepääs on seotud kanalit ületava sillaga, seega tuleb enne saabumist lugeda sadama juhiseid ja võtta ühendust port controliga.
Noblessneri sadam on mugav Kalamaja, restoranide, PROTO ja Lennusadama muuseumi jaoks. Lennusadam ja Kalasadam asuvad samuti elavas Põhja-Tallinna piirkonnas, kuid iga konkreetse koha tingimused tasub varem üle kontrollida.
Pirita sadam ja Kalevi Jahtklubi sadam on rohkem jahtklubi õhkkonna jaoks. Pirita on seotud olümpia- ja regatiajalooga, Kalev aga on jahtklubi, mitte ainult ööbimiskoht. Kakumäe Jahisadam asub keskusest lääne pool. Seda valitakse sageli siis, kui soovitakse rahulikumat kohta ja lihtsat väljasõitu lääneranniku poole.
Tallinna lähedal on lühikesed sõidud saartele. Naissaare sadamas saab ööbida linnast väljas. Seal on mets, sõjaajalugu, liivarannad ja tunne, et pealinn on kaugel, kuigi sõit on lühike. Prangli ja Aegna sobivad samuti keskossa, kui ilm lubab ja olete peatumistingimused varem üle kontrollinud.
Tallinnast ida pool võib selle tsooni tinglikuks piiriks pidada Kaberneemet. See on hea variant lühikesteks sõitudeks Piritast või Kalevist, kui tahate liikuda piki rannikut ja tagasi tulla ilma pikema idasuunalise reisita.
Ida kuni Narva-Jõesuuni
Eesti idarannik on alahinnatud. Seal on kõrge põhjarannik, väikesed sadamad, külma sõja ajalugu, tööstusmaastikud ja pikk Soome lahe tunne.
Peamine praktiline probleem on tuul. Kui sõidate piki rannikut, läheb marsruut tihti ühes üldises suunas. Kui tuul tuleb vastu, muutub teekond kiiresti mootoriga vastu lainet sõitmiseks või krüssamiseks ilma suurema naudinguta. Keskosas on lihtsam plaani muuta, minna saarele või pöörduda tagasi teise sadamasse. Idas tasub varuvariandid varem läbi mõelda.
Hara on huvitav neile, kellele meeldivad külma sõja ajalugu ja põhjaranniku iseloom. Kaugemal idas võib kaaluda Narva-Jõesuud. Enne sellist marsruuti kontrollige eriti hoolikalt navigatsioonihoiatusi, piirireegleid ja sadamate ajakohast infot.
Levinud vead
Esimene viga on planeerida Eestit ühe Tallinna peatusena. Tallinn on hea, kuid selle ümbrus on linnast laiem ning lääs ja saared annavad hoopis teistsuguse marsruudi.
Teine viga on madalat vett alahinnata. Väinameri, väikeste sadamate lähenemised ja lõigud saarte vahel nõuavad korralikku kaarti ja tähelepanu laevateedele.
Kolmas viga on panna Ruhnu, Kihnu või idaosa Narva-Jõesuuni liiga tihedasse graafikusse. Nende suundade jaoks on parem jätta ilmavaru.
Neljas viga on valida sadam ainult kauguse järgi kesklinnast. Mõnikord on parem sõita veidi kaugemale või valida teine sadam, kui see sobib paremini tuule, hommikuse väljumise või meeskonna plaanidega.
Eesti on hea selle poolest, et siin ei pea valima linna ja vaiksete kohtade vahel. Ühe puhkusega saab seista Tallinna vanalinna kõrval, paar päeva hiljem sõita läbi madalate väinade, ööbida saarel ja lõpetada õhtu väikeses sadamas.
Läänemeri muutub ja sadamate tingimused muutuvad samuti. Kui seisate praegu ühes neist sadamatest või külastasite seda sel hooajal, jagage uuendust Sailors.tipsi sadamakaardi kommentaarides. See aitab teistel meeskondadel saabumiseks valmistuda.
Kommentaarid
0 kommentaarid
Kommentaare veel pole.
Kommentaari jätmiseks logi sisse või registreeru.